Ann Cleeves

Ann Cleeves on üks tunnustatumaid ja armastatumaid kaasaegseid Briti krimikirjanikke, kelle sulest on sündinud maailmakuulsad tegelaskujud nagu inspektor Vera Stanhope ja Shetlandi uurija Jimmy Perez. Tema romaanide põhjal on valminud ülimenukad telesarjad “Vera” ja “Shetland”, mis on naelutanud telerite ette miljoneid vaatajaid nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Anni teekond tippkirjanikuks on olnud põnevalt mitmekülgne. Pärast ülikooli pooleli jätmist proovis ta kätt mitmetes ametites – ta on töötanud näiteks naiste varjupaiga juhina, rannavalves, linnuvaatlusjaama kokana ning õppinud kriminaalhooldusametnikuks. Kirjutamisega tegi ta algust siis, kui kolis koos ornitoloogist abikaasa Timiga tillukesele tõusu-mõõna saarele Hilbrele, mis oli muust maailmast eraldatud looduskaitseala. Seal puudusid elekter ja voolav vesi ning mandrile pääses vaid mõõna ajal. Kuna saarel polnud linnuvaatlusest mittehuvituval Annil suurt midagi teha, sündisidki just seal tema esimesed krimimüsteeriumid.

Krista Kaer

Krista Kaer on tõlkija, toimetaja ja kirjastuse Varrak peatoimetaja. Ta on tõlkinud inglise ja iiri kirjandust juba üle nelja aastakümne ning on ka kirjandusfestivali HeadRead üks asutajaliikmeid ja korraldajaid. Tema sügav armastus briti kultuuri, kirjanduse ja keele vastu peegeldub ka tema juhitud kirjandusreisides Briti saarte eri paigusse.

Kristat köidab briti krimikirjanduse mitmekihiline maailm, kus olustiku, inimsuhete ja peene keelekasutuse kaudu avanevad alati midagi enamat kui pelgalt kuritegu. Heas inglise krimiloos on alati tunda britilikku täpsust, peenet huumorit ja elegantselt põimitud inimsaatuseid. See on kirjandus, mis ei alahinda lugejat, vaid pakub talle nii mõistatust kui ka mõtlemisainet.

Krimifestival “Hea inglise krimilugu” on kindlasti hea võimalus sukelduda briti krimikirjanduse peensustesse ja nautida selle mitmetahulist võlu. Rääkimata hea inglise krimiloo õhustikust, mida korraldajad loovad. 

Birk Rohelend

Birk Rohelend on Eesti stsenarist ja kirjanik, armastatud teleseriaalide “Kes tappis Otto Mülleri?” ja “Padjaklubi” autor. Kokku on Birk kirjutanud üle kümne linateose, sama palju on tema sulest ilmunud ka raamatuid. Aastatel 2008-2011 õppis ta Drakadeemias näitekirjutamist, dramatiseerimist ja etenduse analüüsi. Argipäevadel töötab ta turunduse osakonna juhina ning tal on magistrikraadid ettevõtluse digitaliseerimises ning ärijuhtimises.

Inglise krimikirjandus, eriti Agatha Christie teosed, pälvis tema südame juba keskkoolis. Kuigi tema suureks lemmikuks on ka sir Arthur Conan Doyle, loeb ta heal meelel ka tänapäevaseid autoreid, nagu Mark Edwards, Richard Osman ja Ruth Ware. Briti krimikirjanduses väärtustab ta sellele omast reserveeritust ja keskendumist psühholoogiale veriste detailide asemel.

Birk Rohelend usub, et head krimikirjandust ei ole kunagi piisavalt palju. Ta soovitab festivalil osaleda kõigil neil, kellele meeldivad müsteeriumid ja mõttemängud – vaimne heaolu je enda erksana hoidmine.

Indrek Hargla

Indrek Hargla on avaldanud üle 30 raamatu, sealhulgas 9 keskaegset kriminaalromaani apteeker Melchiori sarjast, muinas-Eesti kriminaalromaani “Raudrästiku aeg”. Viimasel ajal tegeleb ta ka sarjaga “Kriminaalne raamatukogu”, milles on ilmunud Juhan Liivi elust kõnelev kriminaalromaan “Mõisa köis”. Tema kõige uuem raamat on selles sarjas ilmunud “Mõrv Südalinna kultuurikeskuses”, mille tegevus toimub Tartu linnas.

Indrek usub, et juhindub oma loomingus eelkõige klassikalise kirminaalromaani võttestikust ja taotlustest, see tähendab, et esikohal on mõistatus ja küsimus “Kes on süüdi?”. Tema loomingus tervikuna on suuresti süüdi Agatha Christie ja Inglise klassikaline kriminaalromaan, aga samavõrra peab ta süüdlaseks Ellis Petersit, kelle vend Cadfaeli sari aitas teoks saada Melchiori lugudel. Ka Cadfael on osalt apteeker, aga Indrek ei olnud sellest seosest päriselt teadlik, kui kunagi Melchiori kirjutama hakkas. Ilma Christie’ta kaasaegset kriminaalromaani ei oleks olemas ja teda saab mõnel määrla järgi aimata, aga ületada kunagi mitte.

Eks Inglise kriminaalkirjandusest ja muust põnevast saab Rõuges suvel ka rääkida, nii et kes tahab teada, kuidas kirjanikud oma kuritööd kavandavad ja teoks teevad, salamisi üksteiselt laenates, siis tasub kindlasti tulla Rõugesse.

Liia Kikas

Liia Kikas on mitmekülgne autor, toimetanud video-,filmi-ja teatrimaastikul ning kirjutanud suure hulga näidendeid, mille hulgas on ka kriminaalseid: “Super 16 ehk kadunud filmirulli lugu” ja “Mõrv toimub täpselt kell kaheksa”. Ka romaanikogumikus “Väikelinna Biit” juhtub nii mõndagi kriminaalset ning muide, toimub lausa Krimifest.

Inglise krimilood on Liiat alati köitnud nii raamatute kui ka seriaalide-filmide kujul. Üks Liia suuri lemmikuid on näiteks Dick Francis, kelle teosed tegid džokide maailma oluliseks inimesele, kes ise kunagi hobuse selga istunud ei ole.

Inglise krimikirjandus on sageli seotud mõne huvitava teema või paigaga, mis omakorda tegelaste tausta mõjutavad ja teoseid omal viisil väärindavad.

Krimifest on suurepärane võimalus tutvuda ja populariseerida uusi krimiautoreid ning värskendada mälu klassikutega. Iga kirjandusega seotud sündmus on külastamist väärt, andes võimaluse näha lehekülgede taha.

Helen Riimus

Kohtuekspertiisi valdkonnas tegutsev kohtuarst on töötanud erialal ligikaudu 13 aastat, puutudes igapäevaselt kokku juhtumitega, kus meditsiin ja õigussüsteem põimuvad. Töö keskmes on tõe väljaselgitamine – surma põhjuse määramine, vigastuste analüüs ja ekspertarvamuste andmine kriminaaluurimistes. Krimifestivalil avab ta kohtuarsti töö telgitaguseid ning räägib tõestisündinud juhtumite põhjal, mida inimkäitumine võib paljastada ka siis, kui inimene ise enam rääkida ei saa.

Pilvi Rajamäe

Pilvi Rajamäe on Tartu Ülikooli pikaaegne inglise kirjanduse lektor ning silmapaistev Briti kultuuriloo ja kirjanduse asjatundja. Ta on pühendanud aastakümneid Suurbritannia ajaloo, kultuuri ja kirjanduspärandi uurimisele ning õpetamisele, tuues Briti saarte vaimu Eesti üliõpilaste ja kirjandushuvilisteni.

Lisaks õppejõutööle ja teadustegevusele on Pilvi andnud märkimisväärse panuse klassikalise Briti kirjanduse vahendamisse Eestis, olles muuhulgas kirjutanud harivaid järelsõnu paljudele armastatud teostele, nagu Jane Austeni ja Emily Brontë romaanid. Tema laialdased teadmised Briti ühiskonna ajaloolistest kihtidest, tavadest ja klassisüsteemist on asendamatud, et mõista seda peent ja tihti intriigidest tulvil maailma, kus tegutsevad klassikaliste krimilugude terava taibuga detektiivid.

Krimifestivalil on Pilvi Rajamäe abiga võimalik sukelduda veelgi sügavamale Briti kultuuriruumi ning saada teada, milline ajalooline ja sotsiaalne taust teeb heast Inglise krimiloost just selle elegantse ja nutika meistriteose, mida me kõik nii väga armastame.

Marika Korka

Info tulekul

Kati Orav

Kati Orav on visuaalse lihtsustamise praktik ja õpetaja, kes on elanud Rõuges 10 aastat. Ta on loonud Agatha Christie Eesti fännide grupi Facebookis ning on Krimifrstivali idee autor ja kaaskorraldaja.

Kati on olnud Agatha Christie fänn juba teismelisest saadik ja tal on oma isiklikus kogus üle 140 Christie raamatu. Kati on käinud Inglismaal Agatha sünnilinnas Torquays ja suvekodus Greenways üle kümne korra ja viinud sinna ka oma sugulasi ning sõpru. Seal kandis toimub igal sügisel Agatha Christie rahvusvaheline festival, kus Kati on käinud alates aastast 2021 ja ajanud juttu isegi Agatha Christie lapselapse Mathew Prichardi endaga.  

Lisaks armastusele Agatha Christie loomingu ja elu vastu on Kati hakanud väga armastama ka seda kanti, kus Agatha noorena elas ja oma suvekodu omas. Devoni maakond on Kati jaoks lihtsalt maagiline ja võrratu paik, kuhu hing ikka ja uuesti ihkab. 

Krimifestivalil on võimalik tunda killuke seda tunnet, mis tekib Devonis Agatha radadel jalutades. Kui sul on kirg mõistatuste, põnevike ja aegumatute lugude vastu, siis see on koht, kus saad seda jagada ja kogeda.